varjukuru pokkeriseiklused

2021. aasta minu kõige tähtsam kirjatükk ja üle pikkade aastate esimene blogipostitus üleüldse.
Sedakorda varjukuru nime all, sain sellise nimenägemuse unenäo kaudu! Eks pokkerimäng ongi üks suur kurude ja karide vaheline seiklus üles ja alla! On suur oskus neid vältida ja varjus edasi liikuda!

Vahepeal oli facebooki ajastu. Nüüd aga kui facebook on asunud kasutajatele oma tõemonopoli tsensuuri koos faktikontrolliga pähe määrima olen loobunud lõustaraamatu kasutamisest. See selleks.
Teema mis siia tuleb ei sobiks nagunii avalikuks ilu-Eedide ja stilisti-Stiinade peeglivirvenduse presentatsiooniks.

Ehk siis...oli umbes aasta 2008...või kes seda enam mäletab kui tegin alguse pokkeriga, mingid aastad olin suisa elukutseline, kui seda nii võib nimetada. Palga teenisin endale läbi netis nagistamise ehk grindimise ära madalates online cashi laudades ja palk oli ilusti üle keskmise ning üllatavalt stabiilne. Lõpuks see aga väsitas mentaalselt, tuli ka pere, mul on mitu last...mõni aasta netinahistamist ja kümneid tuhandeid eurosid kasumit ja asi vajus soiku, tekkisid teised väljakutsed.

2020. aasta lõpus, elades lõpuks oma majas (pokkerigrindijana tuli leppida üüripinnaga) hakkasin taas käima tihedamini pokkerit mängimas underground live turniiridel (kroonhaiguse hirmus on kasiinodes sisuliselt vaikus) ning hakkas minema hästi. See oli nagu aegpomm, mis tiksus väsimatult või nagu kuiva aja seen, mis peale äikesevihma end mahlakalt ja jõuliselt läbi sambla ajas.

Pisik on tagasi sees ja oleme ausad, see andis end märkamatult tunda aastaid (vahel harva ka mängisin) kuid kogu aeg oli vaja edasi liikuda elus: oma korter, töö, firma, lapsed, maja, naine jne jne...kuid kes on kogenud seda mida pakub võidurõõm inimesele, kes teab mida ta teeb ja naudib seda...miski ei suuda seda tühimikku asendada. JAH, ma olen tagasi. Ja ma tunnen, et ma olen elus!

Esialgu jään realistiks, mis on olnud mu tugevaim külg alati kuid samas ka mingil määral pidur, mis takistanud hoogsalt edasiminekut. Gambleri soont on minus vähe, distsipliini kohati ülemäära. See sobib hästi onlines rahamängude täislauale, kus mul läkski hästi. Nüüd aga ei teagi, kas on iseloom muutunud või milles asi? Raha kui selline ning alalhoidlikkus pole enam plaan A vaid teisejärgulisem teema. Panustan turniiridele, eeskätt paeluvad live-turniirid. Näen seal endal eeliseid (võrreldes onlines, kus on suht igav, vähemalt cashis kindlalt) eeskätt vastaste nägude lugemisel, isegi tüüpiliste eestlastest pokkerinägude lugemisel. Infot on rohkem ja kui proovida osata seda kasutada, siis saab mingi eelise, võrreldes online mängudele, kus vastaseid ei näe. Kas neid ongi seal alati? Võib-olla on osad hoopis robotid? Kindel pole ju miski?

Selle blogi mõte on arutleda ja sõnastada eesmärke, tundeid ja muud, mis pokkeri mängimisel tekivad.
Ahjaa, selle aasta esimesed mängud on juba mängitud. Pokerstars jagas paar tasuta piletit mingi suurfestivali raames. Ühel turniiril mida mängisin osales üle 240.000 mängija. Rõõmsalt umbes 8 tundi mängu ja 20$ ehk esimese 10% seas...esikoht sai üle 100k$, satelliidipiletid hävisid. Ühel olin juba päris lähedal 200$ piletile kuid suutsin vist ise sellest ilma jääda.
Live turniir vastupidiselt aasta lõpu omale hävis, tegin 3 rebuyd ja add-oni ning stacki kordagi üles ei saanud. Minu rekord viimatistel live-turniiridel. Ilmselgelt ei ole hea mõte auhinnafondi enda rahakotiga upitada kohtades kus seda vaja teha ei ole. Kuid igal kaotusel on omad kasud sees. Kuna mäng kulges läbi turniiri ülimalt kehvasti, siis sain väga vajalikke õppetunde lausa mitme turniiri eest, kohtasin näiteks üli hüper-super hullu agressor-blufferit, kes andis mulle korralikult naha peale, selliseid mängijatüüpe on veel, seega nüüd tean kuidas üldjoontes selliste vastu mängida mitte, et nad taltuks, kuid vähemalt ei jää ma ise lolliks.

Üks näide ka: agressor-bluffer tõstab UTG ...istun BB-l ja näen 72s, kõik on minuni foldinud, ma ei foldi, sest tal on enamalt jaolt seal õhk ja kui pihta saan, ta ei foldi midagi. Flopp tuleb mulle sobilik: mastiost Äss-x-x, checkraisen, ta tõstab veel üle, see viis mul juhtme kokku, kas tõesti Äss? Callin, eesmärgiga lükata turnis oop kõik sisse kui vähegi abi saan. (Ilmselgelt abi poleks vaja olnud). Turn vale-Kuningas. Ta küsib, palju mul alles on...checkin mingis meeltesegadushoos, ta shoveb ja ma muck-foldin. Rõõmsalt avab Kangelane Q8o ehk ei ühtki tõmmet ega pihta saamist. Kaotajale jääb vaid hammaste krigin ja mõte, mis oleks olnud kui ma oleks shovenud talle ükskõik kus? Kas ta oleks ka siis rõõmsalt callinud? Ega hullu tea...igatahes oleksin võinud vabalt võita suure panga turnil 7 kõrgega...nüüd jäin ise lolliks.

Teine näide ühe täitsa teistsuguse agressoriga. Istun mina siis bb ante mängus Big Blindil enne finaallauda ja oman täitsa "normaalset kätt" võrreldes eelmistega, nimelt K9 off...ja agressor-button avab, SB callib ja mina siis oma 12bb-ga teen mida??? Loomulikult callin, et siis checkfoldida T98..Q boardil...small blindi blufi vastu. Koju minnes mõtlesin, et kui korrektne ja konkreetne mänguplaan sellistel hetkedel puudub ja vaid headele kaartidele loota millega otsustavas faasis lükata, siis live turboturniiridel ei saa olla pikaajaliselt edukas, sest heade kaartide saamise tõenäosus ei ole jätkusuutlik. Tänu ebaõnnestunud turniirile hakkan edaspidi kasutama rohkem RE-STEAL ALL-In-i ja STOP & Go-d. Suutsin mängida kasumlikult üle 15 turniiri omades vaid vanu hägusaid meeldetuletusi neist terminitest, oskamata neid õigel hetkel kasutada, shovedes ja mängides vaid made handidega ehk siis ootasin oma head käed ära ja lükkasin siis...millest on piisanud tänu ülimalt kehvale keskmisele tasemele, tegelikult aga kui on kehva jooks ja haavatud enesekindlus ebaõnnestunud rebuydest ja turniiri käigust lähtuvalt peaks siiski kasutama rohkem võimalusi, mis pokkeris leida võib.

Mis veel? Äss kõrgega riveril callida lootuses, et "callin blufi ära", õigemini olles üsna kindel, et vastas on bluff, peaksin callimise asemel tegema ÜLETÕSTE!  On olnud mitu juhtumit, kus callin blufi ära aga bluffijal oli parem äss kõrge või kogemata mingi rääbis ässa/kunni kõrvale saadud jms...millal seda teha on muidugi tunnetamise küsimus ehk kõrgem pilotaaž kuid selleks peaks olema kogu turniiri jätkuvalt reibas ja värske ning olukorraks hetkega valmis. Mis mind on aidanud olla värske? Igal vahepausil olen käinud üksi jalutamas, aitab hoida vormi, hingata hapnikku ja hoida meeled värsked, resetida mindset. Vigu olen teinud kas eelnevalt väsinuna või vahepauside ajal laua kõrval passimise järgselt või kaaslastega jutuvestmise ja suitsupausi pidamise järgselt. See aga ei aita mindsetile minu puhul sugugi kaasa. Ahjaa, kaartide näitamine vabatahtlikult näiteks õnnestunud blufi järgselt, ei tundu mõistlik olevat. Tasub loobuda ka sellest. Mis arvate?

2021. aasta eesmärkidele mõeldes on plaan mängida palju live pokkerit.
Mängimise käigus avastada "leake" ehk vigu enda mängus, analüüsida ja parandada need.
Õppida lugema vastaste tüüpkäitumisi ja teeseldud käitumisi ehk arenema live mängu tellide tundma õppimises, sh. jälgida kõiki käsi, mitte ainult enda osalustega jaotusi. Kindlasti tasuks arendada ka enda "table-talki" ehk lauajuttu, mida rääkides saan endale kasulikumaid otsuseid. Tunnen, et vähese praktika tõttu on see mul tagasihoidlikus seisus, oleme ausad, see on enamus pokkerimängijate nõrk koht. Ka neil, kes arvavad, et valdavad seda on alati palju õppida ja ennast ju sel hetkel peeglist ei näe ;)
Lisaks tahaks õppida valdama "tsooni minekut", hea pokkerimängija teab, mis tunne see on, sisuliselt sel hetkel kaardid enam ei mängi, Sa lihtsalt tead millal ja mida Sa tegema pead ;)
Vabal ajal vaatan Youtubest live-videoid, palju sealt alati ei õpi, kuid hoiab meele vormis ka mänguvälisel ajal.
Ka netis tahaks osa võtta suurematest turniiridest. Pigem teen kvaliteetshotte, kasvõi 1-tablen kui kisun ette ekraanitäie kraami ning rapsin robotlikult.
Kõik see tuleb töö, pere ja kodu kõrvalt. Tööd tuleb teha nii kaua kuniks peab. Ja kuna elan maamajas, siis ainuüksi majapidamistöid on piisavalt, et mitte ära netistuda või pokkeriga vaimselt üle küpseda, füüsiliselt hoiab vormis, jooksu ega jõusaali pole vaja. 10.000 sammu tuleb täis mööda minnes.

Mingeid suuri lubadusi vms anda ei tahaks, seda enam, et on krooni-värk, mis ühiskonna on ära hullutanud. Kuid kui vähegi midagi toimub, soovin osaleda ka veidi kõrgematel live-turniiridel, kui olen seda senini teinud. Usun endasse tänasel päeval, vanusega on kaasnenud mingi vaimne küpsus ja ükskõiksus paljude asjade suhtes, mis varem olid tähtsad. Tean, et minu suurim suures pokkeris ebaõnnestumise põhjus oli vähene usk enda võimetesse, vähene riskijulgus ja halva õnne hirm, mis pärssis limiitides üles minekut. Ehk siis ma tegelikult polegi eriti andnud võimalust suurteks õnnestumisteks. Jah loomulikult olen osalenud ka veidi suurematel turniiridel ja tegelikult arvestades neid väheseid kordi, mil olen neil osalenud on tegelikult läinud keskmiselt väga hästi. Näiteks olen tulnud online Eesti Meistrivõistluste põhiturniiril korra teiseks ja korra seitsmendaks (3-4x osalenud), olen ka lives tulnud korra Eesti meistriks meeskondlikult ning ainsal Triobet 300-l tulnud 4-ndaks. Võtsin sel turniiril välja Vallo Maidla ja minu võttis välja Markku Koplimaa, mõlemad mündivisked...eks neid näiteid on veelgi aga alati on olnud soov raha panustada kodu ja pere hüvanguks :) mitte kaardimängus õnne testimisele.

Ahjaa vaatasin, et Eesti live-turniirimängijate raha edetabelis ei ole ma tänasel päeval isegi top500-s. Kuigi see edetabel on väga petlik, siis osade puhul see siiski midagi näitab.
Väidan, et kuulun oma võimete poolest TOP20-sse, miks ka mitte enam, kui tööd teha.
Markkuga mängisime päris pikka aega omal ajal Unibetis samu rahalaudasid, statistikaprogramm näitas, et kasumlikkuse poolest 100 käe kohta olin tol hetkel mina nr.1 oma limiidis ja Markku oli siis nr.2 ....pean teda Eestis parimaks näiteks, kuidas tuleb pokkerisse suhtuda ja seda mängida! Pidasin juba enne seda, kui talle suured hitid kohale jõudsid. Ajad läksid edasi, minul kasvas pere, temal rahakott ja karikate hulk riiulil. Selline on elu.

Loodan, et minu 2020. aasta pokkeri tulemused underground turniiridel ei jää vaid ühekordseteks sähvatusteks (ligi 20-st turniirist ca 5 TOP3 kohta, sh 1 esikoht ja 1 diil), enda arvates flippasin erakordselt halvasti kokkuvõttes, kasum (ROI - return on investment) tuli üsna korralik.

Kindlasti on plaanis see aasta üles kirjutada tulud-kulud ja tulemused. Onlines oli lihtne, vaatasid kuskilt netilehelt tagantjärele ja asi selge. Lives on mälul siiski omadus mõned asjad kustutada ja mõned asjad muuta ilusamaks või dramaatilisemaks...seetõttu ongi ainuvõimalik asjad kirja panna vanasse heasse märkmikku või kasvõi siia samasse :)

olgu siis...laudades ehk näeme!